LIITUMISKAABLI PAIGALDUS

Kaablimark AXPK mis on ka Elektrilevi OÜ poolt heakskiidetud, vastavalt Draka kaabli andmelehele sobib kohtkindlaks paigalduseks sise- ja välistingimustes, ideaalselt pinnasesse paigaldamiseks. Siin tuleb mainida, et kaabli paigaldamise nõutud sügavus võib erineda vastavalt välioludele. Näiteks sõidutee all paiknev kaabel tuleb paigaldada sügavusele üks meeter. Kuna antud projekti puhul on tegemist õuealaga, nõutud sügavus on 0,7 meetrit. Kaeviku põhja minimaalne laius on 200 mm. Kaeviku põhja on soovitatud paigaldada 50 kuni 100 mm paksust tihendatud liivapatja, millele paigaldatakse maakaabel. Kaabli peale on samuti ette nähtud 50 kuni 100 mm paksune liivapadi. Järgmise kihina paigaldatakse umbes 200 mm paksune kivivaba täide ning selle peale ehk kaablist 300 mm kõrgusel peab olema kaabli hoiatuslint.

Lisaks sügavusele, maakaabli projekteerimisel tuleb jälgida, et oleks tagatud vähimad lubatud kaugused teiste eriosade välisvõrkudest. Nõutud vahekaugused on järgmised:
• kaabelliinidel – kuni 1 m äärmise kaabli välispinnast
• gaasitorudel rõhuga 5...16 bar – 5 m gaasitoru teljest
• gaasitorudel rõhuga all 5 bar – 1 m gaasitoru teljest
• kaugküttevõrgul rajatise välispinnast – 0,5 m
• vee- ja kanalisatsioonitorudel – 2 m toru välispinnast
© TalTechi Raamatukogu

RIKKEVOOLUKAITSELÜLITI

Isoleerimismaterjal, mida kasutatakse elektrotehnikas, pole kunagi täiuslik ning juhtub, et ka töökorras elektriseadmete ja -võrkude normaaltalitlusel võib tekkida vool faasi- ja neutraaljuhtide soontele lisaks ka faasi ja maa ning mitme faasi vahel. Ülaltoodud juhtumitel tekkinud voolu nimetatakse lekkevooluks, mis on töökorras isolatsiooni ja 230 V pinge korral enamasti alla 1 mA. Antud voolutugevus on piisavalt väike ja ohutu inimese tervisele. Lekkevoolu, mis võib tekitada isolatsioonirikke, elektriseadme kereühenduse või toiteliini maaühenduse tagajärjel ning mille väärtus ületab ohutu piiri, nimetatakse rikkevooluks.

Standardi EVS-IEC 60364-4-41:2007 ,,Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest“ kohaselt tuleb kõigile kuni 20 A tavaisikute poolt üldkasutatavate pistikupesadele ette näha lisakaitse rikkevoolukaitse aparaadi abil, mille rakendumisvool ei tohi ületada 30 mA. Samamoodi peavad olema rikkevoolukaitsega kaitstud välioludes kasutatavad teisaldatavad seadmed nimivooluga enimalt 32 A. Rikkevoolukaitselüliti tööpõhimõte põhineb faasijuhtide ja neutraaljuhi voolude geomeetrilise summa kontrollimisel. Normaaltöökorras peab see olema igal hetkel null. Rikke tekkimisel tasakaal kaob ning juhul, kui see ületab rikkevoolukaitselüliti rakendamispiiri, jõukontaktid lahutatakse.
© TalTechi Raamatukogu

NÕUDED JAOTUSKESKUSTELE

Keskused peavad vastama Eestis kehtestatud standarditele, Euroopa madalpingedirektiivile ja elektromagnetilise ühilduvuse direktiivile. Sellised jaotuskeskused on tähistatud CE-märgiga.
Peajaotuskeskuse paigalduse kõrgus peab olema põrandast 1,8 m ülemise serva järgi. Kilp paigaldatakse selliselt, et selle uks avaneks vähemalt 120o. Kilbi ette peab jääma vähemalt 0,8m ruumi.
Keskuses tuleb kasutada valdavalt DIN-liistule kinnitatavaid moodultüüpi komponente. Samatüübilised komponendid peavad olema sama valmistaja toodang. Keskuste põhi-, abi- ning alamvooluahelate ühendamine teostada lahtiühendavate klemmliistude abil. Keskus koostada selliselt, et magistraalkaablitel jäetakse piisavalt ruumi ampertangidega koormuse mõõtmiseks.
Jaotuskeskused dimensioneeritakse ca 25% võimsus- ja ruumivaruga.
Kaitseaparatuur peab taluma 6 kA lühisvoolu.

Vastavalt standardile EVS-EN 61439-1:2012 ,,Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid" peavad madalpingelistel aparaadikooste nimesiltidel olema järgmised andmed:
• Tootja nimi
• Tüübitähis
• Valmistamise kuupäev
• Alusstandard
• Kaitseaste ehk IP-kood
• Juhistikusüsteem
• Voolutähis ning vahelduvvoolu korral ka sagedus
• Nimipinge Un
Kilbiukse siseküljele tuleb paigaldada kilbi skeemid. Väljuvad rühmaliinid nummerdada. Peale kaablite ja juhtmete paigaldamist avad kilbis tihendada.
© TalTechi Raamatukogu

NÕRKVOOLUPAIGALDIS

Tänapäeval elumajades suureneb iga päevaga mitmesuguste nõrkvoolusüsteemide osatähtsus. Tarbijapoolne nõudlus nende järele suureneb veelgi kiiremas tempos. Selle põhjuseks võib nimetada arvuti- ja elektroonikatehnika kiire areng ning hindade pidev langemine. Nõrkvoolupaigaldis võib koosneda mitmest süsteemist, näiteks sidevõrgust, valvesignalisatsiooni süsteemist, läbipääsusüsteemist, televisioonivõrgust, automaatsest tulekahju signalisatsiooni süsteemist, automaatikasüsteemidest, helindussüsteemist ja teistest sarnastest süsteemidest mida iseloomustab suhteliselt nõrk vool, mille suurus on enamasti milliamprites, ja madal pinge, mille väärtus on alla 100 voldi. Eramajade puhul on enamasti nõrkvoolusüsteemidest esindatud sidevõrk, valvesignalisatsiooni süsteem ja koaksiaalkaablivõrk. Viimasel ajal on ka pidevalt tõusnud nõudlus „targa maja“ süsteemidele, kuid võrreldes teiste nõrkvoolusüsteemidega, nõudlus on üsna väike. Nõrkvoolusüsteemide all mõistetakse ka automaatikat, mis võib omal ajal koosneda kas küttejuhtimissüsteemist või terves hoones oleva tarkjuhtimissüsteemist. Järjest rohkem võetakse kasutusele süsteeme, mis võimaldavad energiasäästu.
© TalTechi Raamatukogu